Máinnasviessu sámás
Máinnasviessu sámás -fitnu ulbmilin lea jorgalit Tarinatalo-speallooahppanbirrasa sámegielaide, ja fállat mánáide ja nuoraide ovttaveardásaš vejolašvuođaid ovddidit máŋggalohkandáiddu. Fitnu vehkiin sáhttá lasihit sámegielaid digitála juksanvejolašvuođaid ja nanosmahttit daid ja doarjut sámekultuvrra ja giellaservošiid ovdáneami. Digitála oahppamateriála váili lea leamaš mearkkašahtti hástalus sámegielaid oahpahusas. Máinnasviessu fálláge dán hástalussii motiverejeaddji ja vuorrováikkuheaddji čovdosa.
Dárbu ja duogáš
Oahppiid lohkan- ja čállindáidduid hedjoneapmi ja skuvlla olggobealde dáhpáhuvvi mediageavaheami, ja árbevirolaš oahpahusa gaska leat boktán dárbbu ovddidit máŋggahámat pedagogalaš veahkkeneavvuid. Speallolágan oahppanbirrasiid leat gávnnahan ovddidit čállinmotivašuvnna ja teavsttaid kvalitehta. Dat doarju maid sámegielaid oahpahusa ovddideami. Maid sámegielat oahppit ávkašuvvet digitála birrasiin, mat fállet sisdoaluid, mat váldet vuhtii sin giela ja kultuvrra. Máinnasviessu lea ráhkaduvvon máŋggahámat ovttasbargun, mas leat mielde davi guovllu allaskuvllat ja dutkanjoavkkut. Speallu lea oažžumis juo suomagielat veršuvdnan.
Ovttasbargu
Fitnu jođiha FT Outi Kallionpää (Lappi universiteahtta). Prošeavttas leat mielde maid professor Pigga Keskitalo (Lappi universiteahtta), Oulu universiteahta INTERACT- ja OASIS-dutkanjoavkkut sihke Oulu ámmátskuvlla spealloovddidanossodat. Spealu ollašuhttima ja pedagogalaš heiven testejuvvo ovttas sámeohppiiguin ja -oahpaheaddjiiguin.
Ruhtadeapmi ja mihttomearit
Fitnu ruhtada Lappi kulturruhtarádju, ja dat doarju gielaid ovttaveardásašvuođa, ovddida sámegielaid ceavzima ja fállá sámemánáid ođđalágan ja modearna oahppanbirrasa. Fitnu bohtosat nanosmahttet sámegielaid oahpahusa, dorjot digitála oahppamateriála ovddideami ja láhčet ođđa vejolašvuođaid áittvuloš gielaid ealáskahttimii.
